Narva Muljeid

Niisiis, Narvas taas käidud. Tundub, et sümpaatia antud linnaga on vastastikune, meeldib ta meile ja meie talle ehk näitusel läks taas hästi aga kõigest järgemööda

Reede öö muidugi oli mul tavapärane, nagu ikka enne näitusi. Koer otsustas, et magamine on nõrkadele ja nii tuli mul öösel alla kolme tunni und kokku. Õnneks oli ärevus sees ja kell 6 ärgata polnud seetõttu probleem. Kiire amps, asjad kokku ja autosse ja siis….õnneks meenus viimane hetk, et va haaknõel on puudu, täpselt enne starti. No haaknõel sai ka siis leitud ja siis sai tõesti starditud. Unepuudus vahepeal küll häiris aga õnneks sain rahulikult tagaistmel vegeteerida. Lucky me 😀

Säde pidi 10.25 ringis olema, me olime kenasti 10 kopikatega platsis. Säde rõõm oli muidugi suur, sest näitusehallis ees oli kaks vana tuttavat, Lapikoerad Tahvo ja Helinä, ees ootamas. Õnneks ta rõõmul väga suureks paisuda ei lasknud ja esines ringis nagu vana kala. Seisis rahulikult, saba käis, vahepeal muidugi uudistas ümbrust ja kohtunikule pakuti käppa. Hea iseloom sai lausa eraldi kirjeldusse ära märgitud 🙂 Kuid peale iseloomu meeldis kohtunikule ka Säde välimus ja nii saime kätte kõik mis lootsime. Juuniorserdi, tõu parima juunioriks ja tõu parimaks. Enne meid ringis olnud Helinä napsas endale viimase juuniorserdi ja on nüüd vennaga mõlemad Eesti juuniortsempionid. Tublid! 🙂

Kuna ring oli nii vara ja lõppvõistlused pidid alles kell pool 4 hakkama, tuiasime Narva peal ringi. Otsisime söögikohta, kuhu koeraga ka saaks ning lõpptulemusena tuli ikka Narva kindluse juures Selveri pirukatega pikniku pidada. Ahjah, söögikohta otsides sattusime mööduma kohalikult turult, kus imearmas memm müüs ehedaid küüslaugumaitselisi nö peipsi kurke ja imehead purkipandud salatit. Turistiroll oli edukalt täidetud

Lõppvõistluste ajaks oli aga Säde ääretult väsinud ja lasi end ringis lössi. Kohtunik küll pikalt piidles teda aga tõesti, selline ”vedel koer” ta oli ja nii me ei rühmas ega juuniorte bestil midagi ei saavutanud. Mida oligi arvata 😛

Koju sõites ei suutnud muidugi vastu panna ja sai Sädet tuhamägi taustal pildistatud. Tuhkavuorten ju soome keeles tuhamäge tähendabki. Tuhamägi on suht mu viimane mälestus ka, sest tagaistme reisijana sain rahus magada. Järgmine pilt mis avanes, oli juba Maardu 😀

Aga Narva näitus jättis jälle nii nii hea mulje, et novembris kohe PEAB tagasi minema. Kipub juba traditsiooniks. Hetkel on aga ees ootamas Eesti võitja, vaatame kuidas seal läheb  🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s