Sünnipäev

Kellel muul kui ikka Sädel. Nimelt on mul nüüd kodus ametlikult täiskasvanud koer ehk siis poropätt sai eile 2. Kuigi mul on tihti tunne, et ta on koguaeg mul kõrval olnud, on teistpidi ikka naljakas, et kuidas ta nüüd siis nii ruttu kasvas. Alles ta ju tuli, pisike lontkõrvaline tegelane ja nüüd…mitte enam nii pisike ja täitsa kikkis kõrvadega koer, kes elu igapäevaselt vürtsitab 😀

IMAG2858

Igav temaga ei hakka. Eriti kui temal igav hakkab. Tema oskus inimesi ümber sõrme (või peaks ütlema, ümber käpa) keerata ja olla nunnu ja kratt samal ajal võlub mind igapäevaselt. Tundub, et mitte vaid mind, sest kui hommikul facebooki logisin, oli mul postkastis päris mitu kirja õnnesoovidega Sädele. Mina, kes näiteks oma sünnipäevast suurt ei hooli ja tihti pingutan, et mitte (tahtmatult) ebaviisakalt külm tunduda, olin õnnitlustest koera sünnipäeva puhul lausa heldinud 😀  Tõesti tegi südame soojaks, aitäh sõbrad 😉

Sädest ja ka Süsist olen tegelikult viimasel ajal vähe kirjutanud kuid mis sa teed kui igasugu muud asjad tahavad koguaeg hingest ja sõrmede alt välja tulla. Ausalt öeldes on pätid elanud ka vähe kodusemat elu ja ei ole nii palju kuskil käinud ja miskit teinud. Viimane näitus oli mõlemal eelmise aasta novembris Narva rahvuslik, kus Süsi napsas Säde eest võidu (SP,SK, PE1, TP ja TPJ) ja sai oma teise juuniorserdi. Säde oli tublilt teine   (SP, SK ja PE2). _Nüüd Märtsis läheb Süsi oma viimast juuniorserti püüdma ja Säde on jälle Narva poole aprillis teel. Seekord juba nö suurt serti jahtimas, et JCH tiitli kõrval ka EST VCH tiitel ilutseks. Märtsis on mõlemad kirjas silmauuringutel ja Sädele plaanin aprillis-mais ka muud uuringud teha. Kui tervisetulemused on korras, saab hakata aga edasi mõtlema, kas äkki  järgmine aasta armee pisiSädesid siia maailma tuua 😉 Suveks on muidki plaane kuid enne õhtut ei hõiska, elame-näeme

Ahjaa. Sädega käib nüüd usinalt harjutamas üks tubli noor neiu, Emma. Nimelt on neil kahel plaan hakata ehk junior händleri võitlustel osalema ja lisaks on plaan need kaks koos ka tavaringi saata. Minu meelest on nad fantastiline paar ja nende koostöö sujub väga ladusalt. Lisaks näeb minu ”not enough bone” koer tema kõrval tunduvalt kobedam välja kui minu kõrval (siit ka motivatsioon end vormi saada – koer näeb ringis parem välja)

 

Kuna olin eelmine aasta blogis usinam kui üleelmine, loodan, et see on tõusev trend. Ehk olen see aasta veel usinam? Algus muidugi paljutõtav ei ole kuid talvine aeg, ajan kõik selle kaela. Siis ongi kõik rahulikum ja niipalju miskit ei toimu. Ja kui porodest miskit kirjutada pole, siis elu ise (loe=facebook) annab piisavalt materjali, et taas sõrmedele valu anda 🙂

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s