Õnnetustest ja Annetustest

Aina sagedamini ilmuvad facebooki abipalved, kus palutakse annetusi oma lemmiklooma ravikulude katmiseks. Õnnetused ju tulles ei hüüa ja tihti juhtuvad need just siis, kui rahakotis ulub tuul. Eks õnnetu looma peale läheb inimestel ikka süda härdaks ja proovitakse võimalusel aidata. Paraku on selle ära tabanud nii petturid kui ka sellised tegelased, kellel tegelikult oleks võimalus siiski võtta laenu ja selle abil katta kulud kuid eks ole, annetusi ju tagasi maksma ei pea

Eesti koerainimesed on liikmete arvult päris suur grupp facebookis ja nii satuvad hädalised (ja mitte nii hädalised) tihti just sinna abi küsima. Valdavalt lõppeb see kahte moodi – kas läheb aitamiseks või vihastab abipaluja ja ”lööb pauguga ukse kinni”. Oli alles eile üks selline teema seal, mis lõppes abipaluja lahkumisega ja teema järellained kestavad siiani. Miks siis nii erinevalt asjade käik läheb?

Lihtne –  kõik sõltub lihtsalt abipalujast endast!

Nagu öeldud, siis  on pettureid  olnud, kes kätt välja sirutavad ja seetõttu pole imestada, et inimesed on skeptilised. Kui inimene liitub grupiga ja koheselt palub rahalist abi, siis skeptilisus tõuseb ja arusaadavalt tekivad erinevad küsimused ja antakse erinevaid soovitusi. Täiesti mõistlikud küsimused ja soovitused aga tekitavad inimestel pahameelt ja solvumist, mis omakorda aga annab taas kahtlustele alust ja nii teema tupikusse jõuabki.

Miks näiteks ei taha inimene abipalvet avalikult oma kontole postitada? Minul küll kahtluseuss närib, kui inimene mures ei alusta abi küsimist just tuttavatelt. Lisaks on võimalik avaliku postitust ka edasi jagada, fb privaatsusseaded paraku kinnistest gruppidest välja jagada ei lase.

Miks solvutakse soovituse peale võtta laenu Medicreditist? Muidugi, alati on võimalus, et sealt laenu ei anta (emapalgaga inimene näiteks seda ei saa) kuid siis tuleb ka seda öelda. Kui annetusi küsida, tuleb olla siiski äärmiselt avatud ja aus. Jah, annetamine on vabatahtlik ja kindlasti on neid, kellele piisabki vaid ühest lakoonilisest kuulutusest kuid mõelda kui palju rohkem võiks abi saada, kui kõik on läbipaistev ja aus.

Miks vihastatakse küsimuse peale, et palju inimene ise on võimeline panustama looma raviks. No kui tõesti on rahakotis nii õnnetu seis, et sealt ei võluks mustkunstnik ka eurot välja, siis tulebki seda öelda. Ja kui on ikka võimalik ise ka panustada, siis tuleb ka seda teha. Lõppude lõpuks on ju tegemist ikkagi sinu enda loomaga ning võimalusega, et ravi jaoks raha kulub, tasub juba enne koera võttu arvestada. On olemas kindlustused või kasvõi võimalus nö sukasäärde koguda. Paraku on see inimestele ikka omane, et ärgatakse alles siis kui jama käes. Inimlik, mis teha 🙂

Kui abi on vaja ja kuskile avalikku keskonda minna seda paluma, siis tasub uurivatele küsimustele vastata ja proovida ennast teise osapoole rolli sättida. Kui oled sattunud korra petise ohvriks, siis arusaadavalt seda rohkem teha ei soovi. Ja kui ei ole midagi varjata ja ongi koer, kes reaalselt abi vajab, siis peaks olema ka konstruktiivsetele küsimustele vastamine lihtne ja tegelikult peaksid vastused varrukast võtta olema. Elementaarne on ka see, et täpne diagnoos, raviarst ja kliinik kohe abipalves kirjas on, lisaks ka summa, mis olemas ja mis puudu.

dog-vaccination-vet-doctor

Pikemalt tegutsenud gruppides on tekkinud tihti kirjutamata ja ka kirjas olevad reeglid. Näiteks koerainimestes on oma usaldusisik, kes oma kontole rahasid korjab, need kliinikule kannab ja aasta lõpus ka kokkuvõtteid teinud. Kui öeldakse, et ”meil käib asi läbi Riina”, siis oleks ju mõistlik võttagi temaga ühendust ja abi paluda. Kui antakse soovitusi, mida kuulutuses muuta ja juurde lisada, siis tasub neid kuulata ja proovida neid järgida. Lõpuks ei ole ju inimeste soov see, et loom abita jääks vaid just see, et loom rohkem abi saaks. Kahju, et selliseid soovitusi võetakse õelutsemise ja halvustamisena ning nagu öeldud, tihti üldse grupist lahkutakse. Kusjuures, minul tekib alati see tunne, et ju siis ikka nii palju seda abi vaja polnud. Võibolla ebaõiglaselt, ei vaidle aga tunne siiski on

Ja kui keegi tõesti laussolvangu välja tulistab, siis ignoreerimine on alati omal kohal. Keskenduda tasub ikkagi asjalikele kommentaaridele-küsimustele-soovitustele. Muideks, need suurimad skeptikud on tihti ka suurimad abistajad 🙂 Ning tegelikult ma leian siiski seda, et annetuste küsimine peaks olema viimane võimalus, sest ei ole ka abistajate rahakotid põhjatud ning lõpuks on koer ju oma omaniku vastutusel. Kui on endast kõik antud ja ikka on veel vaja, siis peaks alles pöörduma annetusi küsima

 

Eesti koerainimeste grupi kaudu ON väga paljud koerad abi saanud ja seetõttu tasub vihaselt lahkunud inimestel kirumise asemel maha istuda, peeglisse vaadata ja mõelda, et mis ise valesti tehti. Päriselt 😉

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s