Valimisest ja võtmisest

Kuidas ikka see inspiratsioon kirjutada tuleb kui mitte sellest, mis ümberringi toimub. Vaatad neid kümneid ja kümneid kuulutusi, kus koer ära anda ja valdav enamus põhjuseid ajab ahastama. Just seetõttu, et neid vigu, mis tehti koera võtmisel, oleks võinud ära hoida kui oleks vaid olnud viitsimist ja tahtmist süveneda ENNE koera võttu

Mina olen selline paljunõudlik inimene ja mul olid koerale väga kindlad kriteeriumid. Seetõttu polnud mul just palju muid võimalusi kui võtta omale tõukoer, et igasuguseid üllatusi vähendada (lisaks muidugi olin kindel, et soovin ikka näitustel käia). No ei ole minust usinat kammijat ja pesijat, hea kui vahel endalgi juukseid viitsin üle lasta, mis siis veel koerast rääkida 😀  Olin kindel, et minu koera suurus peaks olema ca 45-50cm turjalt, tahtsin kikkis kõrvu, veidike isepäisust ja ilmastikukindlust. Seetõttu jõudsin ka just porokoerteni ja kaks aastat hiljem saan rahulolevalt tunnistada, et sain omale jackpoti.

Minu eelmises elukohas oli aga üks tädike, kellele lapselapsed tõid igavuse peletamiseks kutsika. Imearmas mõmm, kelle vanemateks olid olnud ”hundikoer ja laika”. Mis te arvate, kaua aega võttis enne kui tädike koeraga püstihädas oli?  Jep, ei läinud poolt aastatki kui tädike koeral järgi lohises ja teisi koeri nähes esimese puu külge koera üritas kinni siduda. Kodus olevat kah igavlev koer  korterit lammutanud. Mingi hetk ei olnud enam ei tädikest ega koera näha ja ega palju arvata pole, mis juhtus. Ju otsiti koerale uus kodu ja kuigi see oli kindlasti antud olukorras õige, ei oleks ju asi üldse nii kaugele läinudki, kui inimesed oleks ennem ikka mõelnud, kelle nad pea 80 aastasele tädikesele viivad

Ja just sellest ju peakski alustama, et mida sa koeralt ootad ja loodad. Mida kõrgemad nõudmised on,  seda enam peaks uurima, millist koera võtta. Mõnel on enam-vähem ükskõik ja on pea kõigega rahul ning see on igati okei. Paraku aga näeb väga tihti kuulutusi, kus koer antakse ära sest ”liiga energiline, liiga suureks kasvas, liiga see ja liiga too” Või siis on midagi ”liiga vähe”

 

Segaverelist kutsikat võttes on alati võimalus üllatusfaktoriks ja inimene peab sellega kindlasti arvestama. Kui teadlikult võetakse risk ja ollakse sellega päri, et koer võib kasvada näiteks suuremaks kui loodetakse, siis on hea. Mõnele inimesele just meeldibki, et ta ei tea päris kindlalt, missuguseks ta koer kasvab 🙂

Kui aga ikka ollakse päris kindlad, et koer ei tohiks üle põlve kasvada, siis ei tasu võtta esimesest ettejuhtuvast pesakonnast seda koera, eriti kui pesakonna isas näiteks kindlad ei olda. Kuna segaverelise kutsika puhul 100% garantiid nagunii ei ole siis veel targem muidugi oleks pöörata pilgud varjupaikade ja erinevate facebooki gruppide poole, kus koduotsivaid loomi pakutakse ning vaadata juba kutsikaeast väljas koeri. Täiskasvanud koeral on ikkagi iseloom välja kujunenud ja suurus samuti näha ning hoiukodud-varjupaigad suures enamuses kirjutavad ka väga ausalt koera erinevatest külgedest, kiiksudest, omapäradest jne. Ja ei maksa arvata, et neid nö kiikse esineb vaid teise ringi koertel, neid on kõigil koertel. Ja mis ühe jaoks võib olla häiriv faktor, on teise jaoks sama hea kui mitte midagi. Teise ringi koerte edulugusid tasub samuti lugeda, näiteks grupist Varjupaigakoerad ja nende uued elud või Jõudsin koju

 

Fakt on see, et kui inimene tahab mingites omadustes olla 100% kindel ja täiskasvanud koera võtta ei taha, siis tasub pilgud pöörata tõukoerte suunas. Erinevate koertetõugude kohta saab lugeda näiteks Koer.ee  lehelt. Kõige lihtsam on kasvõi panna paberile paika kõik need, mis koera juures olulised ja ka need, mis kindlasti välistatud. Mina näiteks nii ka tegin. Oh neid täissoditud ja mahakriipsutatud nimedega A3 suuruses lehti, mis mul lauanurgale kogunesid 😀 Tõuge on ju nii nii palju ja kui alguses võtab silme eest kirjuks, siis tegelikult on just hea, et on nii palju, kelle vahel valida

Dog-breeds-drawing

Teine hea variant erinevaid tõuge elusuures näha, on muidugi näitused. Kennelliidu lehelt saab vaadata kalendrit, kus eri näituste ajad ja kohad on kirjas. Lisaks sellele, et saab koerad kohe üle vaadata, on seal ka hea võimalus mõnel kasvatajal varrukast kinni võtta ja tõu kohta küsida ja uurida. Koer.ee lehel on kirjas küll üldised tutvustused kuid palju rohkem infot saab just inimestelt, kellel sama tõugu koer kodus

Ja kui ollakse kindel, et tahetakse just tõukoera, tasub igati vältida igasuguseid ”ausõna tõupuhtaid aga paberiteta” kutsikate pakkumisi. Tõugu tõendab vaid paber, kuiv aga tõene fakt. Lisaks on enamasti selliste paberiteta tõulaadsete pakkumiste taga lihtsalt üks suur rahaahnus ja ei ole viitsitud ja tahetud pöörata tähelepanu sellele, et kutsikate vanematel oleks tehtud terviseuuringud, et nad vastaks tõustandardile jne jne. Võib ju mõelda, et milleks mulle see tõutunnistus kuid kui ikka mõni tõug on südamesse pugenud, on kuidagi vastuoluline võtta see koer kellegilt, keda tegelikult tõu heaolu ja püsimajäämine ei huvita. Julgen väita küll, et teadlikult ei vali küll ükski tõust hooliv inimene sellist kutsikat ja veel vähem teeb paberiteta pesakonna. Ahjaa, igasugused müüdid ja legendid, et miks pesakonnal tõutunnistusi ei ole, mida siis laadsete tootjad vabandusteks toovad, on üks puhas umbluu ja mõelgem nüüd hoolikalt: Kui ikka kohe hakatakse valet suust välja ajama, siis kui usaldusväärne selline müüja ka kõige muu koha pealt on?

Kõige kurvemad on lood aga ehtsatest koertevabrikutest võetud kutsikatest, kellest nii mõnedki on suutnud oma uut peret rõõmustada vaid lühikest aega. Sellised nö vabrikutooted pole tihti ussirohtugi saanud, rääkimata muudest protseduuridest ja hilisemad ravikulud võivad osutada tunduvalt suuremaks kui esialgu kutsikahinna pealt kokku hoietud summa. Vabrikud suudavad oma kutsikate hinnad just tänu sellele hoida nii odavad, et on säästetud iga võimaliku koha pealt, kust vähegi säästa annab. Seda siis kasvõi kutsikate elu hinnaga. Ühest sellisest vabrikust võib näiteks lugeda siit

Ka segaverelist kutsikat ostes/võttes tasuks jälgida seda, et kutsikal oleks tehtud vajalikud protseduurid ja et kutsikat ei loovutataks liiga vara. Nii sagedasti saab lugeda, et tõime 4-5 nädalase kutsika, sest ta juba sööb ise ning ema ei toida ja saab hakkama küll. Jah, sööb ise ja saab hakkama ka kuid tegelikult on koera arengule väga oluline see, et teda liiga vara ema juurest ära ei võetaks. Ja iga veidikenegi oma koera järglastest hooliv inimene teeb siiski ussirohud ja vaktsiinid ära 🙂

 

Tundub, kustkui oleks see koeravalik üks eriti keeruline missioon kuid kui eeltöö on korralik ja on hoolikalt läbi mõeldud, millist koera soovitakse, siis on pärast palju kergem. Me valime koera endale aastateks, ideaalis ju 10-15 aastaks ja ma ei kujuta ausalt ette, et võtan omale nii kauaks seltsi kellegi, kes mulle lihtsalt ei sobi. Kuid just tänu sellistele läbimõtlemata otsustele ongi meil nii palju koeri uut kodu otsimas. Muidugi, kui ikka üldse ei suudeta valitud koeraga koos elada, on targem see koer anda kuhugi, kus ta on rohkem sobivam kuid oleme ausad, sellised ”proovin kas sobin” katsed ei ole siiski normaalsed.

Ehk siis võtkem koera valikut ja võtmist tõsiselt ja eks vahest tasub kaaluda ka seda, kas üleüldse on tark tegu koer võtta…

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s