Narva näitus 23.04

Paljud juba vist teavad, et mul on miskipärast suur sümpaatia Narva KKSi poolt korraldatud näituste vastu ja kuna Süsil oli viimane võimalus endale see viimane juuniorsert hankida ja Säde on juba piisavas vanuses, et nö suur sert vastu võtta, sai taas Narva näitus plaani võetud.

Transport oli paigas, ringiaeg oli alles kell 12.42, porokoerad teadupärast just erilist ettevalmistust ka ei vaja ja seetõttu läksin reedel väga rahuliku südamega magama. Ja kui hommikul kell halastamatult tiksus stardiaja suunas ja härra ”muidugi lähme Narva” kusagilt ei paistnud…siis sain taas aru, et kui asjad on liiga head, et olla tõsi, siis… need ei saagi tõsi olla 😀 Ütlen kohe ära oma suuured tänusõnad kallile emale, kes arvas, et sõidame aga, mis siis ikka. Ma ei kujutagi ette, mis ma kahe põrunud poroga muidu oleks teinud 😀

Startisime Viimist alles kell 10, Waze pakkus meile lahkelt saabumisajaks kell 12.34. Tundus, et jõuame ja pole hullu midagi. Ilm tundus ka olevat sõiduks okei, pilves aga kuiv ja Narva maantee ei ole laupäeval sellisel ajal ka väga kaasliiklejaid täis. No ilma eriliste takistusteta saigi peaaegu Rakverre välja sõidetud, Waze oli ka meie saabumisaega veidi varasemaks võtnud ning siis juhtus see

13055353_857854627657756_1743991496808644402_n

Paks rahe, +2 kraadi ja suverehvid 😀 No ei ole just meeldivaim kooslus maailmas. Auto vibas ja tundus, et kogu taevas on ühtlaselt tumehall. Auto sai tee äärde tõmmatud ja välja käidud lause ”lähme koju tagasi”. Kuna see mõte mulle siiski väga ei meeldinud, sai autost välja hüpatud ja kui pingsalt vaatasin, tundus, et eespool on ikka vähe selgemat taevast näha 😀 No ja ega siis Eesti naine nii kergelt alla ka anna ja sõit jätkus. Tundega, et sõidame justkui läbi nelja aastaaja. Kord oli suvine päike, siis kevadine sula, siis sügisene hall ja vihm ja no rääkimata siis Rakvere kandis olnud valgest vaibast

Kuna Narvas foore jagub ja rohelisest lainest pole keegi kuulnud, siis tiksus minuteid armutult juurde. Jõudsime kohale, koerad suht kiirelt autost välja, saali ringi äärde ja..siis ma seisin seal, koertel veel tavalised rihmad kaelas, endal mantel seljas, numbrid kuskil kotipõhjas ja juba karjuti ”porokoer emased juunioriklass ringi”. Mantel lendas, number paraku samamoodi, maiust ma kätte ei jõudnudki võtta ja ringis ma olingi.

Süsi paraku väga vaimustunud kogu olukorrast ei olnud ja ei tahtnud suurt midagi teha. Kohtunik talle ka väga meele järgi ei olnud ja nii see hinne ”väga hea” tuligi. Ja koos sellega muidugi oli selge, et niipalju siis JCH tiitlist. No mis ikka 😀 Siis haarasin aga Säde, kes otsustas, et tema kõigepealt viskab end ringis kõhuli ja sirutab kõik neli koiba välja. No muidugi, soojendust peaks ju tegema 😀 Kasu aga sellest polnud. Kui alguses lehvitati meile hinnet suurepärane, siis peale lisalauset kohtunikult, muutus see ka ”väga heaks”. No eks S&S peavad mingit solidaarsust ikka hoidma. Etterutates peab aga ütlema, et kui kodus lugesin, mis see viimane lause siis oli, mis kirja pandi, sain ikka üllatuse. Kohtunik oli nimelt märkinud, et on näha, et koeral on seistes ja liikudes tagaosas valud :O Ausalt öeldes ma ei tea siiani, mida mõelda 😀 Kõige enam tegelikult häirib see, et kuigi Sädel ei ole mingeid valusid, on kummaline see, et kohtunik siis midagi ei öelnud mulle kui omanikule. Ja kas siis koer, kes kohtuniku arvates on silmnähtavalt vigane, peaks saama üleüldse hinnet? Mõttekoht

Kuna pidu sai kohe läbi näitusel, sai kiirelt haaratud üks kõhutäis ja hakatud tagasi kodu poole sõitma. Päris niisama edasi-tagasi uhada tundus ka jama ja seetõttu sai võetud ette plaan, et käime ikka kuskil midagi uudistamas ja laseme porod veidi jooksma ka. Sihtkohaks sai ette võetud Kunda. Mina ei olnud seal ikka väga pikka aega käinud ja mälestustes oli see linnake palju trööstitum. Tegelikult on Kunda hoolimata oma paljudest tossavatest korstendest ja tehasehoonetest omamoodi kaunis. Loodus, mis ümbritseb, on imeilus ja täiesti tasub sealt läbi põigata. Korralike turistidena sai muidugi ka pilte klõpsitud ja kohaliku käest ka uuritud, et kuhu koertega minna. Kohalik aga osutus muidugi just värskelt Kundasse kolinuks ja ei teadnud isegi palju 😀

13007127_857988800977672_7520078725330664246_n13081863_858483610928191_1716875630_n13090449_858483544261531_1155669277_n

Ehk siis loodetud serdid jäid tulemata kuid ega alati saagi hästi minna ja no aega neid koguda on. Ja no väga hea on ka siiski ju väga hea. Kui keegi mulle ütleks, et ma olen väga hea, ega ma kurb ei oleks 😀

Järgmiste näituste ootuses

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s