Koerad ja India

1200px-Flag_of_India.svg

India. Riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest lausa teisel kohal kogu maailmas. Üle miljardi inimese, üle 100 erineva keele, 29 osariiki, millest igaüks  oma erinevustega moodustaks justkui täiesti eraldiseisva riigi .Ja kui enamasti kipub esimene loom, mis Indiaga seondub, olema lehm,  siis koertel on samamoodi väga oluline roll

Kes ise Indias käinud või juhtunud vaatama mõnda reisisaadet, dokumentaali vms sellest riigist, on vast kindlasti täheldanud seal leiduvat tänavakoerte uputust.  Need koerad tunduvad olema pea igalpool kus vaid võimalik olla ja ei lase end nad pahatihti millestki häirida.  Just peamiselt tänavakoerte ellu seekord pilgu heidamegi ja teejuhiks meile on kohalik noormees Vinay (23). Kuid juttu tuleb muust ikka ka 🙂

22546830_1256023157836531_2118764821_o

Alustuseks-selgituseks paar põhjust, miks on tänavakoertel nii rahus lastakse olla, miks pole pikki aastaid nende populatsiooni üritatud kontrolli alla saada ja miks nad ennast suhtkoht mugavalt ja turvaliselt tunda saavad.
1. “Mahābhārata – vanaindia eepos, üks mahukamaid luuleteoseid kogu maailmakirjanduses. Seal leidub lugu kuningast nimega Yudhishthira, kes peale suure sõja võitu ja kuningriigi üleandmist vennapojale, otsustas minna püha Himaalajasse rahu otsima. Koos oma nelja vennaga asusid nad jala teele sihtkoha suunas ning nendega liitus omavoliliselt ka üks koer. Järgemööda surid teekonnal kõik tema vennad, vaid koer jäi tema kõrvale kuni ta sihtpunkti jõudis. Seal palus Indra,, piksejumal, kuningal koer hüljata, enne kui ta paradiisi siseneb. Yudhishthira keeldus, rõhudes koera lojaalsusele. Koer muideks, tuli välja, oli tema ristiisa Dharma, kes ennast oli siis neljakäpaliseks maskeerinud.

Tegu on hästi lihtsustatud variandiga kogu loost kuid põhiline point on selles, et Indialased usuvad tänu sellele, et kui sa oled hea inimene, on koer sinu kõrval kuni lõpuni välja

Yudhisthira_with_a_dog_as_a_chariot_from_heaven_arrive

2. Mitmes Indias leiduvas usundis on tähtsal kohal reinkarnatsioon ehk siis taassünd, hingede rändamine uude kehasse. Ehk siis kunagi ei tea, kas vastu jalutav tänavakoer pole saanud mõne sinu sõbra või sugulase hinge

Vinay lisab muidugi, et seda usutakse aina vähem ja vähem kuid tänu sellele on raske olnud siiamaani näiteks raske populiseerida tänavakoerte massilist sterilisatsiooni, rääkimata ka ohtlikemate isendite eutaneerimisest. Noh, ei hakka ju riskima, et oma vanaisa steriliseerid 😀 Ja kuigi üldjoontes koerad on ohutud, juhtub seal ka rünnakuid inimeste vastu. Ka Vinay on seda korduvalt tunda saanud.

Ahjaa, üks huvitav fakt veel. Kuigi mitmel pool maailmas  musta värvi koeri peetakse kuidagi halva õnne toojateks, siis vana India traditsiooni kohaselt oli püha asi just musti (tänava)koeri laupäeviti toita  😛

22450603_1253716594733854_1526546528_o

Pühakirjade tõttu või mitte, koeri on lemmikutena peetud Indias kaua ja nõnda ütleb ka Vinay, et tema sõpradel-sugulastel on paljudel koerad kodus. Üks asi, mille poolest koeri eriti hinnatakse, on nende valvuriomadused. Siinkohal tahaks juhtida tähelepanu, et valvurikoera all ei mõelda suurt hirmsat elajat, kes halbade kavatsustega inimesed ära sööks vaid just haukumisega teavitamist, et keegi võõras kuskil luusib. Muideks, tänavakoerad on omavahel samuti territoorumi ära jaganud ja nõnda hinnatase ka neid isehakanud valvuritena kõrgelt. Siit väike juhis lisaks, kui keegi India reisi planeerib. Kui satud õhtusel ajal tühjale tänavale kus vaid koerad koha hõivanud, ära parem edasi mine. Sa oled nende jaoks seal võõras, keda nad ära ajama peavad. Küll aga päevasel ajal inimrohkes kohas võid isenditega, kes su tähelepanu või söögipoolist noolivad, julgelt suhelda ja kohalike inimeste kombel neile ka ampsu leiba või muud koerale sobivat pakkuda 🙂

22217689_1493708180698708_1645011889_o

Koeri hinnatakse ka muude omaduste, kui vaid valvurirolli tõttu. On jahikoeri (India oma tõugude seas leidub mitu hurdalist, keda selleks otstarveks kasutatakse), lihtsalt seltsikoeri (India spits näiteks), koerad riigiteenstuses jne. Hea näide tänulikkusest koerte vastu, on kurikuulus pommikoer Zanjeer. Aastal 1993 oli linn nimega Mumbai järjepidevate pommirünnakute all ja Zanjeer oma uskumatu ninaga leidis üles suurtes kogustes lõhkeainet, pomme, käsigranaate jms, hoides sellega ära lugematul arvul plahvatusi ja päästes nii tuhandeid elusid. Kui Zanjeer vanadusse suri, korraldati talle suurejooneline matus, mida kanti üle lausa riiklikus televisioonis
Untitled-design-29

India on siiani esimene riik (pean silmas just oma blogipostituste seerias), kus leidub  seadusi lemmikloomade julmade kohtlemise vastu.  See puudutab otse loomulikult ka tänavakoeri. Probleem on pigem selles, et julmureid on raske leida ja niigi ülekoormatud politseijaoskonnas tunde ja tunde oodata, et avaldust teha, on paljudele Indialastele liig. Nõnda siis toimib süsteem, kus vigastatud looma üritavad kohalikud oma jõududega ravida ja kui keegi peaks koera halva kohtlemise tõttu vahele jääma, ootab teda vihase rahva omakohus. Jah, see ei ole tegelikult õige lahendus, mõtlen just seda teist poolt kuid eks mingil määral hoiab hirm saada lintšitud paljud retsid vaos. Muidugi, tekkinud on aina rohkem  erinevaid seltse ja organisatsioone, mis koeri (ka muid loomi muidugi) aitavad ja väärkoheldud loomade suhtes õigust nõuavad.  Samas on tore, et inimesed võõraid tänakoeri ka omaks peavad ja neid aidata soovivad. Vinay räägib kohe loo, kuidas üks tema pere farmi “mitteametlik” koer teise koeraga kiskuma minnes kõvasti pureda sai ja kuidas isa siis koeraga loomaarstile tormas ja ta elu päästis. Koer elas muideks rahulikult peale seda vanaduseni välja 🙂

22369067_1251460738292773_1579586370_o

 

Indias on koerakultuur kõvasti arenenud, toimuvad mitmed näitused, India kennelliit promob kõvasti kohalikke tõuge, tuuakse välismaalt sisse uusi tõuge jne. Kusjuures, üks India koerteaktivist kutsus lausa facebookis üles kaasa mõtlema, et kas on õige tuua nende kliimasse põhjamaised tõuge nagu husky, malamuut jne. Kvaliteetset toitu saab lihtsalt kätte kuigi põnev on see, et kohalikele koertele antakse ikkagi peamiselt leiba-piima, kuivtoit on “välismaa koertele”. Ka kohalike kodutute koerte adopteerimine vaikselt-vaikselt tõuseb, kuid inimestel pahatihti segab seda tegemast hirm nende metsikuse ees. Nagu eelmises lõigus mainisin,  omamoodi on neid koeri kodustatud juba mõnda aega. Näiteks Vinay enda pere otsustas peale pere teadlikult võetud koera lahkumist mitte uut kutsikat võtta, vaid hakata toitma nende farmi ümber luuravaid koeri. Vastutasuks osutasid koerad neile hädavajaliku valveteenust ehk andes märku, kui mõni võõras majapidamisele lähenes. Ei ole nende pere ainuke, kes sellist käsi peseb kätt (või käsi peseb käppa) süsteemi kasutanud/kasutab, tegu päris levinud tavaga Kuigi inimesed siiski arvavad, et neid koeri päris kodustada ei saagi, siis ma omakorda leian, et eks puudu jääb ka teadmistest ja oskustest.

22450849_1253716858067161_1219069513_o

Kui läbi aegade on tänavakoeri peetud normaalseks elu osaks, siis uuem põlvkond on hakanud asja nägema teise pilguga. Kasvõi fakt, et viimastel aastatel on suuresti sagenenud liiklusõnnetuste arv, kus üheks osapooleks koer, paneb inimesi aru saama, et asi on kontrolli alt väljas.Tänavakoerte populatsioon on läbi aastakümnete olnud suhteliselt sama arvuga, mootorsõidukite arv aga on ju kasvanud. Kuid  peamine mure on siiski selle üle, et koerad ei saa regulaarset hoolitsust ja toitu. Vinay leiab, et lahendus oleks massiline steriliseerimine, mis samm-sammu haaval aitaks kaasa uute pesakondade tekkimisele, mis ju uusi tänavakoeri juurde tekitab. Aina rohkem levib  ka tänavakoerte kutsikate adopteerimine, peamiselt just noorte seas. Iga kodustatud koer on juba mitu potentsiaalset pesakonda tänaval vähem

 

Kuigi tavakodanikud üldiselt peavad koeri ühiskonna elementaarseks osaks, on koerahammustuste arv kasvavas tõusus ja India on maailmas esimesel kohal marutaudi diagnoosiga inimeste seas . Tänavakoerte liigse populatsiooni vastu on nii mõneski linnas võideldud väga radikaalsete meetoditega, mis omakorda põhjustas kohalikes suure pahameeletormi. India sinine rist (loomakaitseorganisatsioon) on suutnud teha suure selgitustöö ja nõnda juba paljudes omavalitsustes toimibki edukalt plaan “püüa kinni – steriliseeri/vaktsineeri – saada tänavale tagasi”.

22429445_1253717431400437_1321834513_o

 

Indialased teavad, et nad vajavad koeri. Nad teavad, et tänavakoerad on nende endi tekitatud. Nad teavad, et enam ei saa asjad nii jätkuda. Probleemi tunnistamine on juba suur samm asjade paranemise suunas. Peab muidugi aru saama, et India on ülisuur riik, kus miskit ei muutu lihtsalt sõrmenipsuga ja kõik võtab aega. Üks positiivne näide tuleb aastast 2014 kui Dehli politsei “palkas tööle” mitmeid tänavakoeri, treenides nad välja tublideks politseikoerteks. Tõestus, et tänavakoerad on kodustamist väärt küll 🙂

22471869_1253717711400409_612951322_o

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s