Loom vs Kohvimasin

“Poleks kunagi arvanud, et see koeravõtt nii raske saab olla”, ohkas paar päeva tagasi mu vestluskaaslane südamest. “Küll ikka vaata, et oleks dokumendid ja siis veel seda ka, et mis dokumendid ja et siis ka ikka valesti kohast ei võtaks”. Olime nimelt just lõpetanud vestluse teemal FCI, alternatiivorganisatsioonid, millerdus, backyard breeder jne..
“Tõsi, tundub keeruline küll kuid ega sa ju telefoni või kohvimasinat ostes ka ilma eeltööta poodi ei lähe?” avaldasin arvamust. Vestluskaaslane puhkes naerma ja sõnas, et tõsi, suure kohvisõbrana uuris ta mitu pikka nädalat, et  milline masin, mis funktsioonidega, kas kapslikohvi või mitte, kaua kehtib garantii ja tegi lausa oma facebooki seinal sõprade-tuttavate seas küsitluse, et mida keegi soovitab. “Telefoni ostsin küll nii, et läksin poodi ja valisin lihtsalt sellise, mis too hetk silma jäi ja rabasin ära”. Peale väikest pausi aga lisab “Ja ma pole kohe üldse rahul”…

…Kurb tõsiasi on aga see, et nädalast nädalasse võibki näha inimesi, kes tõepoolest kodumasinat ostes teevad tublit eeltööd kuid koera/kassi hankides minnaksegi lihtsalt “poodi”  ja haaratakse mis kätte jääb.  Tõulooma ihalejatele piisab sellest, et müüja mainib, et “ausõna on tõupuhtad, pabereid lihtsalt ei teinud” ja kaup koos.  Tõupabereid peetakse alatihti mingisuguseks eputamise märgiks või millegiks, mis kohustab käima näitustel, hoolimata sellest, et internet on täis infot, mis selle müüdi ümber lükkab. Kuid ega keegi ju ENNE looma võttu internetist justkui midagi kuulnud polekski, vaid alles pärast leitakse üles erinevad grupid, pahatihti juba siis kui koju toodud loomalapsega miskine mure paistab olevat. Tundub justkui absurdne, et samal ajal kui ilmuvad mitmed hoiatavad lood Narva või Läti kutsikavabrikutest või  Tallinnas tegutsevast kassitehasest, siis muidu sotsiaalmeedias aktiivsed inimesed ei ole neist kuulnudki ja leiavad ikka ja jälle tee nende vabrikantide juurde. Sisestatakse endale, et tegelikult ma ju teen heateo, sealt looma ostes, sest ma ju päästan ta ära. Ei, ei päästa. Iga selline “päästja” on vaid vesi milleri veskile ja ainuke asi, mis tõesti neid loomi aitaks, oleks sealt selg ees välja tulemine ja sellistest vabrikutest näiteks ELSile teada andmine. Ainuke asi, mis neid loomi tõesti päästaks, oleks see, kui need vabrikud töö lõpetaks. Aga niikaua kuni on ostjaid, niikaua see rõve äri ka vohab.

iStock-494895504-640x330

Saan aru, et inimesi ahvatleb odavam hind kuid kas tõesti ei pane kedagi mõtlema, miks see hind nii odav üleüldse on? Sagedalt kuuleb sajatusi korralike kasvataja suunas, kes siis vaestelt kutsikatahtjatelt seitse nahka tahavad koorida aga kas tõesti ei huvituta, MIKS see hind selline on? Mina ei ole kasvataja, küll aga olen nende köögipoolele nina pistnud ja tean, kuidas hind kujuneb. Minul näiteks ei ole küsimust, miks on korraliku tõukoera hind nii kallis, minul pigem on küsimus, miks nende laadsete hind on nii odav? Kuigi , ma tegelikult ka tean miks. Pole ju näiteks kalleid paaritustasusid, vanematel ei ole enamasti terviseuuringuid, hea kui kutsikad ussirohtugi saavad.
“Aga milleks pean mina üldse kinni maksma sõidu isase koera juurde, kodu lähedal ju sama tõugu ka?” võivad nüüd paljud küsida. Noh, ei ole ju see aretus niisama lihtne, et võtan aga porokoera ja teise porokoera ka ja hakkan aga “tõugu tegema”. Aretusel on ikkagi eesmärk tõugu hoida ja säilitada sellisena, nagu ta peaks standardi järgi olema. “Aga milleks see tavalisele koeraomanikule?” – No näiteks minule hirmsasti meeldivad porokoerad. Kohe nii hirmsasti meeldivad, et tahan lähitulevikus veel ühte. Ja kindlasti ka 10 aasta pärast. Ka 20 aasta pärast. Kui tervis aga lubab, siis 30 aasta pärast ka. Ja ma tahan just täpselt sellist porokoera nagu üks korralik isend olema peab. Öelge mulle, kulla inimesed, kuidas selline porokoer peaks üldse säilima, kui kõik hakkaks paaritama meetodil “peaasi, et sama tõugu on”? Võibolla ma 10 aasta pärast tõesti veel saaks mõne hea isendi, 20 ja 30 aasta pärast oleks see tunduvalt raskem, kui mitte võimatu. Lisaks välimusele peaks ju veel jälgima ka iseloomu, tervist, tööomadusi – see kõik teebki porokoerast porokoera, mitte vaid sugupuu täis sama tõugu koeri

Sugupuu – oeh, olen märganud inimesi eri gruppides tõstmas kisa inbreedingut (suguluspaaritust) või linebreedingut (liiniaretust) kasutanud kasvatajate suhtes  (selgitused antud väljendite kohta leiad Koer.ee leheküljelt)  Tõsi, mõnikord on see kisa õigustatud, mitte küll alati. Küll aga tekib vahel küsimus, miks ei ole sellist kisa laadsete tootjate kuulutuste all. Miks ei ole seal kümneid küsimusi, kas ei olda kindel, et pole lähisugulasi omavahel paaritatud? No näiteks mõned aastad tagasi sattusin märkama, kuidas kaks isast pikakarvalist taksi on Eestis andnud oma  massilise panuse järglaste saamisel ja õudusega aimasin , kui suur on teoreetiline risk, et “lihtsalt nummide” taksikutsikate tootmisel pannakse kokku sama isase järglasi. Aga kui EKLi andmebaasis pole näha, siis pole probleemi? 😛

Korra veel tagasi hinna juurde. Ma saan aru, et tõukoera/kassi kõrge hind võib olla hirmutav kuid kas seda looma peab just praegu, kohe, täna, veel parem kui eile, tahtma? Kuidas oleks variandiga, et paneks mõne aja raha kõrvale ja ostaks siis selle looma? Eks võimalus säästa need sajad eurod, võttes paberiteta laadne, on muidugi ahvatlevad aga kas nädala pärast surnud kutsikas on ikka sääst? Või kui need sajad eurod saab kohe panna loomaarsti kontole, siis mida täpsemalt säästetud sai? Raha ja närve igastahes mitte. Muidugi võib ju ka alati mõelda, et ah, minuga nii ei lähe kuid… traumapunktidest ja kalmistutelt leiab sadu inimesi kes ka arvasid, et nendega ei juhtu  😀

Ei, ma ei taha väita, et paberitega tõuloom ostes on alati kõik lilleline ja kena ja midagi ei juhtu. Muidugi on ka seal tõrvatilku. Risk saada loom, kelle tervisega ei ole kõik korras, on ka tõuloomade puhul, küll aga on see siiski väiksem. Inimesed on langevarjuta kõrgustest alla hüpates ellu jäänud kuid eks see maandumine ikka varjuga ole parem vist küll või mis?

Kui jätta kõrvale kõik muu, siis kulla koera/kassitahtja. Kui sa oled enda jaoks mingi tõu välja valinud, siis peaks justkui eeldama, et sulle ka see tõug meeldib. Siis miks sa oled valmis riskima võimalusega, et ei kasva sellest loomapojast just seda tõugu, mida soovid? Neid lontkõrvalisi “saksa lambakoeri”, põlvekõrguseid “yorkisid” ja palju muid huvitavaid laadseid leidub meil piisavalt, kõik ostetud heas usus, et ausõna on tõupuhtad  (Kuiv fakt järgi kah – tõugu tõestab ainult tõutunnistusega, kui mind ei usu, siis pöörduge näiteks kindlustusse ja proovige laadne tõukoera pähe kindlustada 😉 )

Ja mis peamine? Miks sa oled valmis tegelikult sellele tõule, mida väidetavalt armastad, vett peale tõmbama? Kui sind tõesti ei huvita, mis saab sellest tõust, mida võtta plaanid, paarikümne aasta pärast, siis mille paganama pärast sa üldse teda tahad? Ja kui ma ei väsi kordamast – kui tõug üleüldse ei ole oluline, siis miks sa ei sea pilku varjupaikade/hoiukodude/MTÜde suunas? Palju imevahvaid isendeid on neil kodu otsimas, üks uhkem kui teine

Kokkuvõtteks tahaks tagasi jõuda sissejuhatuse juurde. Eeltöö, inimesed, eeltöö. Loom ei ole kohvimasin kuid eeltööd mõlema võtmise/ostmise puhul peaksime kindlasti tegema. Ja kui eeltöö kohvimasinat võttes oli kehv ja masin tuleb kuskile mujale “deporteerida”, siis usutavasti sellest suurt traumat ei sünni. Loomaga…no ei ole nii lihtne  ja kui perel endal ei teki looma hülgamisest traumat, siis loomal kindlasti

Kui tõesti loomavõtu soov on suur ja tahaks  olla just see inimene, kes enne ostutehingut nõu küsib ja infot kogub, siis julgen soovitada näiteks selliseid facebookis leiduvaid gruppe
Otsin/pakun kutsikat või koera – koerahuvilistele
Kiisusõbrad – kassihuvilistele
Ja kui on konkreetne tõug välja valitud ja teada, mida hing soovib, siis kindlasti on hea lahendus pöördumine tõuühingu poole. Nimekirja meie tõuühingutest leiab Kennelliidu lehelt

Ehk lõpetuseks,ei ole mõtet “päästa ja säästa” sealt, kus seda ei ole vaja. Mõtleme oma otsused läbi, pole vaja  karta võhik olemist ning nõu küsimist ja proovime kainel mõistusel emotsioonidest üle olla. Ärgem olgem vesi millerite veskil 🙂

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s