Kadekops ehk kuidas Loki Sädel külas käis

Sädel on kodukülas üks äärmiselt vahva sõber. Romagna veekoer Loki. Klapivad need kaks algusest saati  hästi ja Sädele ei meenu temaga koos olles kunagi oma vahel välja lööv pahur pool. Loki ise muidugi on äärmiselt šarmantne Itaalia poissmees ka, kuidas siis sellise seltskonnas ikka tujutseda

Kui selgus, et Loki isiklik kahejalgne peab korraks komandeeringusse sõitma ja Lokil oleks vaja ajutist öömaja, siis pikka mõttepausi ei tekkinud ja käsi sai püsti aetud, et meie võime võtta küll. Nõnda siis saabuski esmaspäeval meile Loki, koos hea tuju ja “pidžaamapeoks” vajaliku kraamiga. Sädel oli muidugi kohe rõõmu laialt,  Loki ka just kuumade tunnetega võlgu ei jäänud ja mäng läks kohe esimestel sekunditel lahti. Kui aga Loki omanik minema sõitis ja mina lahkelt Lokit tuppa kutsuma hakkasin, sain Säde aru, et seekord vist lihtsalt mängutunniga tegu ei ole ja tema lokiline sõber võib meile kauemaks jääda….

25344595_2007136945979867_1081531115_o

Toas ladusin Lokiga kaasa antud kraami laiali, mida Säde huviga inspekteeris.  Panin Loki pesa rõõmsalt Säde pesa kõrvale, mille peale Säde tuli, veidi põlastaval ilmelt seda nuuskis ja siis…oma närimiseks mõeldud naharulli oma pessa poetas, ilmselgelt märku anndes, et see koht on reserveeritud ja sina, Loki, püsi ikka oma pesas 😀 Kui reserveering tehtud, sai Säde veidi südamele rahu ja otsustas siis Lokile oma suurt karvast jänest (mänguasi) demoda. Küll aga saabus siis uus üllatus – ka Lokile oli kaasa antud pehme jänes, küll väiksem kuid see eest häält tegev. Noh, ei läinud just kaua kuniks Loki jänes oli Sädel hambus ja viimane sellega siis uhkelt ringi käis. Loki head tuju see muidugi ei seganud ja tema otsustas siis Säde jänest proovida.

Seda kõike aga jälgis äärmiselt põlastaval ilmel trepi pealt Sminsk, üks pere kassidest ja maja boss, oma pilguga mulle märku andes, et “no kelle sa siia kutsusid, sa rumal kahejalgne?” Ohkasin ja ütlesin talle ka, et ausõna on tegu normaalse koeraga ja kõik on kontrolli all. Tegelikult oligi Sminskil nagunii kõik kontrolli all ja nõnda ta ülbelt trepilt alla marssis, heites koerte poole veidi üleolevaid pilke. Säde otsustas seepeale Lokile  näidata, kuidas kassi kiusata saab ja Lokist oma “partner in crime” teha. Ei õnnestunud. Loki arvas, et las see kass parem olla ja mängiks ikka omavahel.
25344574_10215202273116007_573752090_o

Vaikselt hakkasid koju saabuma kahejalgsed pereliikmed ja siis kui Loki rõõmsalt esimest saabujat tervitama läks, sai Säde aru, et tema kui “ainukese ja kõige tähtsama” roll on ohus. Sujuva liigutusega lükati oma tagumikuga kõigepealt Loki ära ja siis suunati seesama pehme peps saabuja suunas, ilmselgelt vihjates, et “ainuke sabajuur, mida sa sügad täna, on minu!”. Loki hea tuju see taas ei seganud. Säde lemmikvõtteks see Loki külaskäigu ajaks jäigi. Nii kui mõni nurjatu kahejalgne otsustas Lokile tähelepanu liigselt pöörata, oli Säde ja tema tagumik silmapilkselt kohal 😀

Ööseks otsustasin Loki ka ikka oma tuppa magama võtta. Kui Loki pesa madratsi kõrvale maha panin (remondijärgselt magan ikka veel maas madratsil), oli Säde sellega väga rahul ja viskas end mõnuga madratsile. Võitlesin aga too öö migreeniga ja seetõttu pool aega ma rohkem rabelesin rahutult, kui magasin. Loki suur süda paistis ka muret tundvat, mis mul häda ja nõnda nägin korduvalt taas üles ärgates ühte habemega nägu mulle pimedas vastu vaatamas. Mingi hetk otsustas murelik Loki oma tagumiku ka madratsile toetada, mille peale tuli Säde seest välja üks suur sügav ohe. Kui Loki aga oma pehme lõua otsustas Säde seljale toetada, tuli veel üks ohe, veelgi suurem ja veelgi sügavam. Kui Loki tagasi oma pessa magama läks, puges Säde mulle nii lähedale kui võimalik, mulle meelde tuletades, et mina olen siiski tema isiklik kahejalgne lemmik ja ei kellegi teise 😀

Ka järgmisel päeval oli tagumikuvõte kasutusel kuid kuna ilm oli äärmiselt kehva, siis enamuse aja möödus koertel režiimil õues mängimas – puuris kuivamas. Seetõttu ei saanud kadekops väga palju oma oskusi näidata. Kui taas ülejäänud kahejalgsed koju jõudsid, küll see paar korda õnnestus kuid siis oli ka aeg juba Loki tagasi koju viia. Kui arvasin, et küllap Sädel veidi hea meel ka, et ta üksi koju tuleb, eksisin. Keeldus teine Loki värava juuret ära tulemast ja kui ta lõpuks liikuma sain, nägin, et Lokigi vaatab nukralt vihmas seistes järgi. Säde võib ju veidi kadekops olla kuid tema ja Loki siirast sõprust see ei riku 🙂

Ja lõpetuseks üks pilt meie maja bossist, kes arvas, et rätiku ei pannud ma teps mitte selleks maha, et vajadusel koerte käppasid kuivatada, vaid selleks, et temal oleks mugavam Loki toidu ja joogikaussi valvata 😀

25344438_2007137045979857_430531656_o

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s